airBaltic juurutab lendude sujuvamaks muutmiseks uue pardalemineku protsessi

Läti riiklik lennufirma airBaltic hakkab alates selle aasta 6. oktoobrist juurutama uut, reisijate rühmadel põhinevat, struktureeritud pardalemineku protsessi. Selle strateegilise muudatuse eesmärk on oluliselt vähendada väravate ummikuid ja tagada kõigile reisijatele sujuvam ja rahulikum lennukogemuse algus.

Uue süsteemi kohaselt on iga reisija pardalemineku rühm selgelt märgitud tema pardakaardil. Reisijad kutsutakse lennukisse alles siis, kui nende konkreetne rühm on välja hõigatud.

Pardalemineku järjestus:

Protsess algab "Varajase pardalemineku" rühmaga, mis on reserveeritud erivajadustega reisijatele, saatjata alaealistele ja lastega reisivatele peredele. Seejärel asuvad pardale põhirühmad järgmises järjekorras:

• Rühm 1: Äriklassi reisijad, airBaltic VIP Clubi ja Executive'i liikmed.

• Rühm 2: Reisijad, kellel on Economy Flex piletid, ärikliendid, ärilõunastajad ja need, kes on maksnud raske käsipagasi eest.

• Rühmad 3 kuni 5: Need rühmad asuvad seejärel pardale, järjestus määratakse kindlaks reisijatele määratud istekoha alusel.

airBaltic rõhutab, et selle uue rühmaviisilise pardalemineku süsteemi peamine eesmärk on leevendada rahvahulka väravates ja hõlbustada rahulikumat ja tõhusamat reisi algust.

Ettevõtluse ja finantskontekst:

Uus pardalemineku kord on seotud airBaltic'u jätkuva tegevuskasvu ja finantskorraldusega. 2024. aastal vedas lennufirma kokku 5,2 miljonit reisijat, mis tähistab 13% kasvu võrreldes eelmise aastaga, ja tegi 47 000 lendu, mis on 7% aastane kasv.

Finantsiliselt nägi airBaltic selle aasta esimesel poolel kahjumi märkimisväärset mitmekordset vähenemist, langedes 1,729 miljoni euroni, samal ajal kui kontserni käive kasvas 3% võrra 349,648 miljoni euroni. See järgneb 2024. aasta auditeeritud kahjumile summas 118,159 miljonit eurot, võrreldes kasumiga aasta varem, hoolimata konsolideeritud käibe 11,9% suurenemisest 2023. aastaga võrreldes, ulatudes 747,572 miljoni euroni.

Oluline areng leidis aset selle aasta augusti lõpus, kui Saksa riiklik lennufirma Lufthansa sai ametlikult airBaltic'u aktsionäriks. Praegune omandistruktuur on järgmine: Lätile kuulub 88,37%, Lufthansale 10%, Taani ettevõtjale Lars Thuesenile (finantsinvestori Aircraft Leasing 1 kaudu) kuulub 1,62% ja teistele osapooltele 0,01%. Ettevõtte aktsiakapital on 41,819 miljonit eurot.

Lufthansa lõplik osalus pärast IPO-d (aktsiate esmast avalikku pakkumist) määratakse kindlaks IPO potentsiaalse turuhinna alusel. Leping sätestab, et Lufthansa säilitab airBaltic'us pärast potentsiaalset IPO-d vähemalt 5% osaluse.

Läti valitsus nõustus 30. augustil 2024, et riik peab säilitama airBaltic'u kapitalis pärast IPO-d minimaalselt 25% pluss ühe aktsia. Lisaks otsustas valitsus 19. augustil, et Läti ja Saksa Lufthansa panustavad ühiselt airBaltic'u 14 miljoni euroga enne potentsiaalset avalikku noteerimist.

airBaltic, rühmapõhine pardaleminek, uus pardalemineku protsess, lennufirma muudatused, lennureisi uuendused, lennu pardalemineku rühmad, airBaltic pardaleminek, lennundusuudised, vähenenud väravate ummikud, airBaltic äriklass, airBaltic Economy Flex, airBaltic finantstulemused, airBaltic IPO, Lufthansa aktsionär, Läti riiklik lennufirma, airBaltic reisijad 2024, airBaltic restruktureerimine.